Koolist

Neeme kooli kroonika 1897 - 1946

 

Märkus:Kirjaviis muutmata. Punases kirjas sõnad olid originaalis ebaselgelt kirjutatud.
Inga Korts-Laur Neeme - Algkool juhataja alates 29.dets. 2001 

 10.juuni 1926 - Ajalooline ülevaade endistest aegadest enne koolimaja asutamist.

Wõimalik, et katoliku usu ajal oli siin olemas üks ainus küla ja nimelt Ihasalu küla, aga mitte selle koha peal, kus praegune küla asub. Praeguse Neeme küla kohal wõis ehk mõni majake olla, aga nendest majakestest ei ole jälgesid järel jäänud. Arwatawasti seal, kus asub praegune Ihasalu kül, olid mingisuguse mõisa põllud ja mõis ise on olnud praeguse Eigi toa ja weski wahe kohal. Ihasalu küla on olnud natuke rohkem ida pool, kus weel praegugi mitmed aherwaremed mulla all näha on. Ühes sellega on ka küla juures olnud kabel kasetohust kattega ja kabeli juures surnuaed, mille üks aia osa mere poolt küljest weel järel on, aga surnuaed ise on praegu põlluks ja kabel on ära põlenud; haudade kohad metsa all on weel waewalt tunda ja on surnud maetud ridastikku.

Endine Ihasalu küla on nõnda ära häwinenud, et, nagu rahwas oma kuulduse järel teab rääkida, Rootsi sõja ajal, aga missuguse nimelt, seda ei tea kegi, ja on omad wäed, - et waenlasele mitte warandust ega inimesi jätta, küla ümber piiranud, põlema pannud, inimesi merde ajanud ja praegu nimetatakse ühte kohta Ihasalu küla all merde ajamise kohaks ja tulewad seal ümbruses mõnele ette õudseid ilmutuseid. Sellel korral põles ka kabel ära.

Surmast pääsesid sel korral kaks inimest, üks nimelt oli saanud enese kaewu ära peita ja teine oli jäänud kusagile kiwide wahele peitu. Nendest kahest on saanud peaasjaliselt praeguste Neeme, Ihasalu ja ka Punakiwi küla elanikud. Nad on enamasti kõik kuidagi moodi üksteisega sugulased, ainult Laigari perekond olema tulnud Läänemaalt. Praegu on nende hulgas palju degeneraatisi, ühes sellega suur arw leski naisi ja waeseid lapsi. Ka lapsed on wigadega: kes kanarinnaga, kes kroonilise kurgukatarriga, kes kroonilise kõrwahaigusega, silmapõletikuga, südame wigastusega ehk muude haigustega.

Õudne jutustus käib ka Männimäe juures olewa umbes saja wiiekümne aasta eest kange tormi ajal uppunud laewa kohta, kust ainult koer ära pääsis. Nüüd kapten näitama ennast mõnele unes, et tema on laewa kettide küljes kinni ja ootab lahti tegijat.

Osa Neeme poolsaarest ja ka praegune koolimaja alune näib olewat merest kokku uhutud, ainult Pajuneeme juures olew sinesane plink on järel eelajaloolisest ajast. Mõlemal pool poolsaart on meri sügaw, lääne pool kuni 20 sülda, aga Rammu saare poole minnes kuni 50 sülda. Kalu on meres mitmet tõugu, nagu räimed, kilud, wimmad, wiilud, angerjad, lõhed ja muud; loomadest on hülged ja meresead. Poolsaarel kaswawad peaasjaliselt männad. Maapind on liiwane ja kruusine ja põllutööd peaaegu ei olegi; lehmi ja lambaid peetakse ja mitmel on ka hobused. Suuremalt osalt on elanikud waesed ja õige jõukaid ei olegi.

Enne praeguse koolimaja asutamist käidi Kaberle koolis. See koolimaja oli kaugel ja sinna käimine raske, sellepärast siis ka mitmed waesemad inimesed ehk küll natuke lugeda mõistawad, aga kirjutada ei oska.

 

Neeme kooli asutamise lugu.

Et Kaberla koolimaja, kuhu lapsed pidid käima õppimas, küllalt wilets oli ja kaugel, siis hakati Neeme ja Ihasalu külades, arwatawasti kirikuõpetaja Lopenoowe õhutusel, mõtlema iseseiswa koolimaja peale oma külas.

1897 aasta sügisel asutati kool Neeme külasse ja nimelt Mardi talu (kui siin üldse talusid on) taha kambri. Õpilasi on olnud 18 ja õpetajaks on olnud EINMANN wõi EIMANN. Waewalt suutis kool kewadeni püsida ja järgmisel aastal ei olnud mingit kooli. Kuidas selle õpetajaga edaspidi läks, selle kohta puuduwad teated; räägitakse ainult, et ta wanem mees olnud.

Wiimaks 1899 aastal ehitati Neeme külasse koolimaja, küla algusesse, metsa äärde. Ehituse materjali andis Kodasuu pärishärra graf A:BEHLINDER. Koolimaja õnnistamist toimetas 25.okt.1899. aastal Jõelähtme kirikuõpetaja O.E.E.TOMBERG. Kohalik kooliwanem oli sel ajal KRISTOF OLUBERG. Koolimaja (Märkused: Koolimaja asutamise ja teated õpetajate üle on saadud osalt õpetaja TOMBERGI käest, osalt kogutud ühe ja teise üksiku inimese käest.) on ehitatud küla päewadega ja, nähtawasti mitte plaaniga kooskõlas. Kihelkonna koolide rewidendi nimi on teadmata. Koolide inspektoriks oli NIKOLAI ORLOFF, endine Tallinna linnakooli inspektor Wene uulitsal. Waldas oli sel korral wallawanemaks LEPP ja kirjutajaks ALLAS.

Esimene kooliõpetaja uudes koolimajas oli TALBACK, , kes sügisel 1899 a ametisse tuli ja ära läks 1904 aasta suwel 22. juunil, millal ta ka inwentaari ära andis. Talback läks Kolga walda talukoha peale.

Talbacki järel tuli ametisse siia KIWIKAS ja oli siin kuni mai kuuni. Nimelt 24. maini 1907. aastal. Kiwikas läks siit Randweresse õpetajaks.

Kiwikase järel tuli KENTMANN ja oli siin ametis ühe aasta ja läks siit Kalaweresse 1908. aastal.

Kentmanni järel tuli WAHER ja oli kolm aastat kuni oktoobrini 1911. a.

Waheri järel tuli siia MEIN ja oli siin ametis 1915 aasta kewadeni. Mein läks Lehtse.

Meini järel tuli ROOSILEHT ja lahkus siit ühe aasta pärast.

Roosilehe järel tuli siia prl. KAGOWERE, kes siit kahe aasta pärast Kolka läks ja seal mehele sai.

Kagower järel tuli prl. MANDEL, kes aasta pärast siit ära läks, mehele sai ja praegu Kuusalu kihelkondas kusagil kooli peal on.

1919. aasta sügisel tuli siia kooli peale prl. ADLER, kes kahe aasta pärast siit ära läks.

 

Adleri järel tuli siia prl. STÖMLING, kes ühe aasta pärast siit ära läks.

1922. aastal tuli J. GRÜNTHAL.

Selsamal 1922. aasta suwel sai kooli juurde ehitatud ait ühes puukuuriga, mis aga materjali puudusel mitte täiesti walmis ei saanud. Ühes sellega sai koolimajale tehtud uus katus ja klassiruumid said seest lubjaga walgeks tehtud.

Edaspidine lugu

1924. aastal sai kool muudetud neljaklassiliseks ja 1925. aasta kewadel lõpetasid kooli nelja-aastase kursuse õpilased:

OTS ROBERT, HELL RICHARD, LAIGAR ALBERT, WAHER ILMAR, WILBERG OSKAR, TOMANDER ANNETTE.

1925/1926 õppeaastal oli koolis 43 õpilast, nendest

I klassis 14

III klassis 17 ja

IW klassis 12 õpilast.

Kewadel 1926. aastal lõpetasid 4-da klassi ära 5 õpilast ja järeleksamiga sügisel s.s.a. 3 õpilast. Üks õpilane läks koolist wälja wanaduse pärast ja kolm õpilast jäid edasi õppima 4-dasse klassi.

10.okt. 1926

10.oktoobril 1926 a. õhtul. Kella 10-ne ajal näias baromeeter siin 716 mm. Nii madal seisak tuleb ette wäga harwa; tuul oli kange ja sadas wihma.

1926. õppeaastal on koolis õppimas 32 õpilast, neist:

II klassis 12

IW klassis 20

Palju on hulgas waeseid, ilma isadeta, lapsi ja mitmesuguste krooniliste wigadega.

1.juuni 1927

31-sel mail 1927 aastal sai wälja antud neljanda klassi lõputunnistused õpilastele, kelle teadmised selle klassi kursuse ulatuses olid rahuldawad ja need olid:

  1. OTS EWALD Eduardi poeg
  2. HELL ALBERT Rudolfi poeg
  3. TOOMAR REINHOLD Johannese poeg
  4. MARTIN ANNETTE Roberti tütar
  5. WILBERG ADELE Johannese tütar
  6. LAIGAR MARTHA Johannese tütar
  7. TOOMAR LIISA Aleksandri tütar
  8. WAHTER MARIE Tooma tütar
  9. HELL HELMI Jaani tütar
  10. LAIGAR LILLY Oskari tütar
  11. LAIGAR ARMILDE Jüri tütar

31. mai 1928

1927/28 õppeaastal ei olnud kooli kursuse lõpetajaid, sest awatud oli I ja II klass.

29-mal mail s. 1928 aastal jõudis Harju Maawalitsuselt teade 29(W) Nr. 360 all, et Jõelähtme walla wolikogu otsus koolikohustuse laiendamise kohta  Jõelähtme wallas hakkab maksma W õppeaasta kohta 1.maist 1928 a. Ja WI õppeaasta kohta alates 1.maist 1929 a. On Riigikooliwalitsuse 21-W-28 a. Nr.2631 kirja järele Haridusministeeriumi poolt kinnitatud.

3. juuni 1928 a

Täna on siin sõjawäe laske platsi ringkonna maamõõtmine ja tahetakse osa sellest maast, nimelt osa sood, rahwa kätte jagada.

16. XII 1928 a

Tänasel päewal oli koolimajas koos Jõelehtme waranduse hindamise komisjon, koosseisus: H.TOOM, TÕNU PAHLBERG ja wallasekretär K: WÄLJA osawõtmisel. Hindas ära koolimaa, koolihoone, aida ja inwentaari, kusjuures wastaw nimekiri kokku seatud sai.

1928 a. septembrini ja oktoobrikuu jooksul sai koolimajale remont tehtud: osalt wooderdatud, wärwitud, toad tapetseeritud ja aknad tehtud, samuti osa põrandat uuelt tehtud ning wärwitud. Hindamise komisjon arwab selle remondi töö umbes 300 krooni maksma läinud olewat. /H.Toom, T.Pahlberg/

6-XII-1929.

1929 a. Septembrikuu 30-dal päewal hakkas Neeme Algkool töötama kahe klassikomplektiga ja kahe õpetajaga. Harju Maakooli Walitsuse otsus 14.sept. s.a. Nr.2161 all kõlab järgmiselt:

Jõelähtme wallawalitsusele.

Ärakirjad Neeme Algkooli juhatajale ja Jägala Algkooli juhatajale.

Maakooliwalitsus teatab Teie 9.aug. s.a. Nr.655 ettepaneku puhul, et Maawalitsuse 3.sept s.a. otsusega on lubatud 1929/1930 kooliaastaks Neeme Algkoolis töötada kahe klassikomplektiga ja kahe õpetajaga.

Ühtlasi on Maakooliwalitsus esinenud ettepanekuga Maawolikogule, et Neeme kool saaks muudetud alaliselt kahe klassikomplektiga töötawaks kooliks, mille otsusest teatatakse edaspidi.

Allakirjutanud Kooliwalitsuse juhataja J.DEPMANN ja sekretär (allkiri)

Harju Maawalitsuse Teataja teisipäewal 5. now. 1929 a. Nr.27.

Harju Maawolikogu 28.sept.1929 a. koosoleku protokolli Nr.2 ärakiri.

Jõelähtme wald

2. Neeme Algkool

 

Praegu makswas wõrgukawas on ettenähtud

Wõetakse muudetud kawasse

Muudatus

4 klassiga, ühe õpetajaga, asukoht Neeme külas. Ringkond: Neeme, Ihasalu ja Punakiwi külad. Ringkonnas elanikke 441, 1906-1921 a. sünd. Lapsi keskmiselt iga aasta kohta 7/8

6 klassiga, 2 õpetajaga; õpilaste wastuwõtmisega üleaasta. Muu osas jääb wõrk endiseks.

Kool muudetakse 6-klassiliseks, kahe õpetajaga, õpilaste wastuwõtmisega üleaasta.

 

Teiseks õpetajaks määrati Maakooliwalitsuse poolt prl. HELGA KULJUS, arwates 1.aug. s.a., kes asus oma kohuste täitmisele 30.sept.s.a.

Teise klassikomplekti jaoks sai ruum üüritud ALEKSANDER LAIGARI uues majas, üüriga 20 krooni kuus. Sinna sai ka õp. H. Kuljus korterisse.

Esimeses klassis on praegu õpilasi nimekirja järel 28.

Kolmandas klassis on nimekirja järel 13 õpilast ja wiiendas klassis 14 õpilast. Kolmas ja wiies klass moodustawad ühe klassikomplekti. Koolitöö algul jäid mitmed õpilased peaasjaliselt tütarlapsed, leetri haigusesse, mis koolitööd suuresti takistas.

Suureks takistuseks koolitöös on wäike ruum ja paljude õppeabinõude puudus.

4. I 30

4-dal jaanuaril 1930 a. oli Neeme koolimajas aktus koolimaja kolmekümne aasta kestwuse mälestuseks. Ühes sellega oli ka õpilastele korraldatud jõulupuu. Koolimaja oli otsani rahwast täis. Koolile soowis telefoni kaudu edu ja püsiwust Harju Maakooliwalitsuse nimel 4-I-30 haridusosakonna juhataja J. Depmann ja asjaajaja BLUMBERG. Kohalikule kirikuõpetajale TOMBERGILE, kes 28-dal oktoobril 1899 aastal koolimaja õnnistas, sai kutse saadetud. See aga oli raskesti haigeks jäänud ja ei saanud ilmuda.

16. märts 1930 a.

Jõelehtme walla inwentaari hindamise komisjoni poolt sai koolimaja ja selle juure kuuluw warandus-inwentaar järele waadatud ja hinnatud:

Hindamise komisjoni

Esimees: H. Toom

Liikmed: T.Pahlberg

Sekretär: /K. Wälja/ allkiri

22.mail 1931 a. lõpetasid kooli kuuenda klassi ja said lõputunnistused järgmised õpilased:

  1. LAIGAR AUGUST
  2. LAIGAR ALBERT
  3. OLUPER ROBERT
  4. TOOMAR EDGAR
  5. OTS EDGAR
  6. TOOM ELLA
  7. UEBER SALME
  8. LAIGAR ARMIDE
  9. LAIGAR SALME
  10. TOMANDER AGNES

Need on esimesed selle kooli kuuenda klassi lõpetajad.

1931 a. kewadepoolt talwet olid koolimajas lauluharjutused täiskaswanutele, osawõtjaid oli 25 ümber ja ära sai õpitud 12 laulu, mis otsustati kirikus ette kanda kiriku heaks.

Möödunud talw oli külm ja lumerikas, haigused takistasid palju koolitööd.

22. sept 1931 a.

15. augustil 1931 walis Jõelähtme walla wolikogu pr. H: NIIDU asemele õpetajaks Neeme WI kl. Algkooli õpetajaks Kiiu wallast pärit olewa neiu LINDA JÜRISSONI, kes lõpetanud Tallinna Õpetajate Seminari 1930 a.; sündinud on neiu L.Jürisson 27.dets.1909 a. Walimisele järgnes Harju Maakooliwalitsuse kinnitus.

1931 a. sai koolimaja wärwitud wäljaspoolt ja ühtlasi said ka wärwitud wälimised aknad. Töökulu oli ühes wärwi materjaliga 50 krooni. Juurde sai tehtud ka weel 2 klassi lauda.

Peale selle said ära puhastatud ahjud ja korstnad ja koolimaja köök ja klassituba kriidiga walgendatud.

/J. Grünthal/ allkiri

10.okt. 1932 a.

Eelmine kroonika on kirjutatud senise Neeme algkooli juhataja hr. Joosep Grünthali poolt, kes läks pensionile arwates 1.augustist 1932 a.. Uueks juhatajaks määrati Harju maakooliwalitsuse poolt senine Haljawa algkooli õpetaja TEODOR TAALMAN.

 

4. sept 1932.

Kirjutan siia kroonika raamatusse weel ühe wäikese loo, mis ehk tulewastele põlwedele kuidagi wõiks huwitaw olla.

Siin on mitte wäga kaugel meres wäikesed, igawad saared: Rammusaar, Koibse, Wäike- ja Suur-Malusi. Nad wõisid ennematel aegadel olla paljudel tundmatud ja õudsed. Nende peal elutsesid üksikud põgenikud wõi mõned üksikud kalamehed, kes muust maailmast palju ei hoolinud. Üks näide sellest.

Nende päewade sees ajas tuul meie rannas Ihasalu küla ligidal Leesi kiwi juurest umbes 15 sammu lääne pool (siin on kiwidel nimetused kalapüügija meresõidu otstarbel) paljaks luukere, arwatawasti meesterahwa oma. Arwatawasti on see surnu maetud umbes 80-100 aasta eest mere kaldale 4-5 jala sügawusele. Wesi on aga kalda ära söönud ja mõne aasta pärast wõib ka see nimetatud kiwi merde laugeda, wõi palju madalamale weereda. Surnu oli maetud ilma puusärgita, pea lääne poole, jalad ida poole. Pealuu oli weel terwe, esimestest ülemistest hammastest oli neli ära, aga alumised hambad olid terwed. Selle kohta on arwamine, et elas Rammusaarel ja osalt ka Soomes keegi sõjapõgenik “Jauka”. See on Rammusaarel ära surnud ja Rammusaare mehed, kartes, et nad põgeniku warjamise eest kohtu alla lähewad, on esimes jää ajal toonud surnu kelgu peal jääd mööda Ihasalu kaudu ja Neeme ja Ihasalu külade wahel meie rannas maha matnud, ise siis tagasi läinud, ilma jälgi jätmata. 4. septembril 1933 a. Matsid need luud Ihasalu mehed ..............................................................sinnasamasse sügawamale maa sisse.

Peale selle on legend olemas, et aastate eest, kui purjek “Neptun” oli seal ligidal ankrus ja pärast parandusel, on mõnel mehel nagu olnud ettekujutus, et seal rannas ei tohi istuda ega magada, et see on kellegi teise päralt.

/J. Grünthal/ allkiri

Idüll - 4.septembril 1933 a.

Hiiemäel, kus lehwis lepik,

Oli koolimaja wana,

Suur ja lai ja ruumikas;

Seal mul olid õnnepäewad,

Rõõmsad päewad, kewadised.

            Eemal kõrge kuusesalu,

            Kasesalu, pajupalu

            Lilledega, lindudega,

            Kõrwal niit ja wiljawäljad

            Hiilgwa päikse säraga.

Seal mind köitsid Kunder, Weske,

Jakobson ja Lydia,

Kallas, Hermann, Schiller, Goethe,

Puschkin, Lermontow, Loreida.

            Jõed ja järwed, linnad, külad,

            Raudtee jaamad, ootesaalid:

            Kõik nad teadwad jutustada,

            Kuidas ma neid külastasin,

            Mis seal nägin, mis seal kuulsin.

Seda kõiki seletada

Käis mul mõte kaugele

Minewiku radadele,

Tulewiku tuultele. –

            Noored sõbrad, hellad welled,

            Waatke, juba hommik koidab ...

            Päike kutsub ... kellahääled

            Hüüawad teid ... walgus loidab ...

            Seljad sirgu, tööle käed!

/J. Grünthal/ allkiri

4.septembril 1933 aastal

Aastad on läinud. Koolipeale ma hakkasin 1897 ja töötanud mitmes kohas, kõigepealt Harjumaal, kuni 1932 aasta augustini. Wõin oma töö peale rahulikult tagasi waadata, sest enese teada olen teinud igal pool head tööd ja mitte ainult klassitoas, waid ka püüdnud oma ümbruskonda äratada waimulisest unest, ilma küsimata, mis sellest arwatakse..

Wõin märkida, et enamasti igal pool on ümbruskond minu soowidele wastu tulnud ja olen selles paljugi edu näinud. Mis aga puutub koolide ülemusesse, siis ennemini wõis märkida, et need ülemisel määral olid rewidendid ja esimene on wist palju kergem kui teine.

Teile, noored sõbrad ja ka teistele, kes juhtuwad ehk neid ridasid lugema, soowitan ka oma waimlise tasapinna tõstmise eest hoolitseda. On teie eesmärk kõigiti wääriline, aus, - ärge waadake selle peale, mis inimesed wahel ütlewad: nad ei tea teie eesmärki, oma puuduliste teadmistega ei suuda nad teist aru saada. Olge neile abiks hea nõuga, kandke omas meeles headust, ärge mõtelge kellestki paha. On keegi eksinud, juhtige teda tagasi õigetele radadele ja pidage meeles, et mõnestki seltskonnast wälja tõugatud subjektist wõib õige tubli tööline saada. Sellest on paljud näited olemas. Kõik inimesed ja terwe loodus on loodud ilule ja õnnele. Kui meie oskame lugu pidada ilust, siis oskame endid ka hoida kõlwatuse eest – ja sellega on palju kätte saadud.

Pidage meeles Koidula sõnu, mis ta soowis Eestimaale:

“... Kuis on su pojad wagad,

nii waprad, tugewad,

su tütred nagu lilled,

nad õitswad, nägusad,

ja sinu tuul ja päike

neid õitsel hoiawad ...”

seda soowib teile kõigest südamest teie wana õpetaja Grünthal, et teie oleksite tõesti tublid Eestimaa pojad ja tütred ja endid ei määriks mingisuguse nõrkuse ega kõlwatusega, et teie wõiksite oma elutöö peale pärast tagasi waadata nagu kirjutas wene kirjanik Puschkin:  

“                                                                                                                                                   “

, et äratasin rahwal oma kandliga head tunded.

J. Grünthal/ allkiri/

 

oktoober 1933

Tegelik õppetöö 1932/33 õppeaastal algas 3. oktoobril. Laste üldarv koolis oli 69, neist 1. klassis 12. Koolitöö arenes võrdlemisi edukalt, sest talv oli pehme ja lumevaene, mis võimaldas lastel korralikku kooliskäimist.

2. novembril käis koolis Eesti Noorte Punase Risti instruktorhr. A. LAUL, kes selgitas noortele E.N.P.R. tegevust ja sihte, soovitas ellu kutsuda koolijuures Eesti Noorte Punase Risti koondist. Õhtul pidas hr.Laul loengu tervishoiust ja pärivusteooriast valguspiltide saatel ümbruskonna rahvale. Osavõtt loengust oli väga elav. Järgnevail päevil asutatigi 4., 5. ja 6. kl. Õpilaste poolt E.N.P.R koondis, mis aga ajapuudusel aasta jooksul pea mingisugust tegevust ei avaldanud.

Kehvemate õpilaste toetuseks korraldas kooli hoolekogu Iseseisvuse päeval 24. veebruaril koolimajas peo, kus tegelasteks olid noored väljastpoolt kooli. Kanti ette kahevaatuseline jant “Suurlinna ilu” ja 6 segakoori laulu. Pidu andis puhast ülejääki 18 kr. 34 snt.

19. veebruaril peetud lastevanemate koosolekul asutati Harju Lastekaitse Ühingu Neeme osakond, mille liikmeiks end registreeris 30 isikut. Juhatusse valiti T. TAALMANN, GUSTAV TOMANDER Ihasalust ja RUDOLF TOOMAR Neemest.

5. märtsil võttis osa 4. ja 6. klassi õpilasi osa E. Õpetajate Karskusliidu poolt korraldatud võistluskirjutusest teemil: ”Kuidas täidame oma kohuseid”. Vanemas grupis sai auhinna ILLIS VAHER Ihasalust, nooremas grupis 1. auhinna EDLA TOOMAR, 2. auhinna SENNI LAIGAR Neemest.

 

Kooli revideeriti õppeaasta kestes üks kord, teise poolaasta alul, uue ida ringkonna koolinõuniku H.SUMMERI poolt.

21. mail toimus koolimajas Neeme Haridusseltsi avamiskoosolek, kuhu kõnelejaks oli palutud Eesti Haridusliidu instruktor GUSTAV PUU. Põhikiri, millele asutajatena alla olid kirjutanud GUSTAV TOMANDER Ihasalust, GUSTAV HALLIK Punakivilt, T. TAALMANN ja õp. Prl. L. JÜRISSON, oli kohtu-siseministeeriumi poolt kinnitatud juba varem, 7.aprillil. Esimesse juhatusse valiti G. Tomander, T. Taalmann, L. Jürisson, endine koolijuhataja J. Grünthal  ja ALBERT MARTIN Neemest.

28. mail korraldas kool emade päeva, mille puhul õpilased peale laulude ja ilulugemiste ette kandsid Rahula näidendi “Ema mälestus”

Kooli lõpetasid kevadel 7 õpilast:

  1. EDGAR MARTIN Neemest
  2. KARLA TOOM Neemest
  3. ILLIS VAHER Ihasalust
  4. JOHANNES TOMANDER Ihasalust
  5. EDGAR PÄRTMANN Ihasalust
  6. REINHOLD LAIGAR Punakivilt
  7. EDGAR LAIGAR Punakivilt

Neist oli eriti andekas poiss Vaher, ka Tomander ja Martin olid head õppijad. Viimane läks edasi õppima Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi, kuhu ta kevadel võistluseksamil sisse pääses. See on küla ajaloos esmakordne juhtum, et keegi peale algkooli veel keskkooli edasi õppima läheb.

Suviste 1. pühal korraldati Jägala vabriku juures spordiväljal Jõelähtme kihelkonna laste laulu- ja võimlemispäev, millest ka Neeme kool osa võttis.

 

Öösel vastu Jaanipäeva hukkus teel Tallinnast Neeme äkilises tormi-iilis Tooma-Hansu peremehele JOHANNES TOOMILE kuuluv lahtine mootorpaat, kus juures ära uppusid hoolekogu liige ALEKSANDER HEINRICH TOOM (Oolu talust) ja 4. klassi õpilane VALTER OHAKAS, kes õnnetuse silmapilgul kajutis magasid. Teised 5 sõitjat olid end jahukottide ja tühjade kalakastide abil üle poole tunni vee peal hoidnud, kuni üks Kaberneeme purjek, kes õnnetust oli juhtunud nägema, ligi jõudis ja nad ära päästis. Õnnetuse põhjustas see, et väikse kandejõuga paadile liig suur last soola ja jahu (Neeme Kalameeste Tarvitajate Ühisuse kaup) sisse oli pandud, lisaks veel 7 inimest. Paat ja Toomi laip saadi pärast traalimisel kätte, kuna Ohakase laip seni väljatulemata on.

/T.Taalman/ allkiri

30. juuni 1934 a.

1933/34 õppeaastal töötas Neeme Algkool ajutiselt 3 õppejõuga. Maakoolivalitsuse poolt määratud koolijuhataja T. Taalman valiti 1933 a. Suvel vallavolikogu poolt määraliseks õppejõuks, kuna prl. L. Jürisson, kui õpetajaameti kandidaat, jäeti tagasi valimata. Maakoolivalitsus määras aga vallavalitsuse sellekohasel ettepanekul prl. Jürissoni tagasi Neeme algkooli õpetajaks, kuigi ainult 2/3 normaaltundide arvust, kuna 1/3 tema senistest tundidest anti uuele õpetajaameti kandidaadile, prl. NIINA BOROVTŠENKOLE, kes sama aasta kevadel lõpetanud Tartu seminari.

 

Prl. BOROVTŠENKO on päritolult küll venelane, kuid täiesti eestistunud. Mõlemad preilid paigutati korterisse Tooma-Hansu (Tooma) tallu.

Õppetöö algas möödunud õppeaastal I klassis 18. septembril, teistes klassides 2. oktoobril. Nooremad klassid töötasid koolimajas, vanemad (IV,V ja VI) üürimajas. VI klassis oli ainult üks õpilane, VALTER TOOMAR Neemest, kes kooli ka lõpetas.

Koolinõunik H. Summer käis kooli revideerimas 22. märtsil.

Koolitöö lõpul, pühapäeval, 27. mail korraldati koolinäitus, mida külastati õige rohkel määral. Väljapanekud koosnesid peamiselt käsitöö esemeist (tütarlastel riidetööd, poistel vineertööd, traattööd ja harjatööd). Koolitöö lõppes 31. mail, nagu eelmisel õppeaastalgi.

Maikuu lõpupoolel ilmus valitsuse dekreet, millega vähendatakse koolisundust 14. eluaastani(õigem 13 ½ ni) ning kõrvaldatakse saksa keel tunnikavast. Koolisunduse vähendamise tagajärjel langeb meil 4. ja 5. klassist umbes 7 õpilast välja, peaasjalikult puuduliku edasijõudmise pärast, kuna mõned paremad õppijad vanuse peale vaatamata kooli siiski lõpetada püüavad.

Teise uuendusena hakkas juba kevadel maksma korraldus, et õpilaste teadmiste ja käitumise hindamises tuleb hakata tarvitama jälle 5-pallilist hindamist, nagu vene ajal, senise 3-pallilise asemel. Hinded on nüüd: “nõrk”, “puudulik”, “rahuldav”, “hea”, “vaga hea”.

/T.Taalman/ allkiri

 

20. august 1935. a.

1934/35. õppeaasta möödus uue koolimaja ehitamise tähe all. Jõelehtme vallavolikogu tegi põhimõttelise otsuse Neeme uue koolimaja ehitamiseks juba eelmise volikogu ajal.

Ühtlasi otsustati paluda riiklist koolimajade ehituslaenu, esiteks 5000 kr., pärast täiendavalt veel 2000 krooni. Laen saadi kätte tänavu kevadel.

Tegelikkude töödega tehti algust 1934.a. suvel., nimelt kaevati valmis vundamendi kraav, millise töö vähempakkumisel ai omale Neeme küla elanik BERNHARD SÖÖKER Sama aasta sügisel alustati ka tsementkivide valmistamisega, mis vähempakkumisel (6 kr. 1000 kivi eest) läks JOHANNES KALTMANNILE, kes oma kahe abilisega sügiseks 12000 kivi jõudis valmistada. Tänavu kevadel kaubeldi ehitustöö kuni maja katuse alla viimiseni Jõelehtme vallamajas vähempakkumisel välja. Töö sai oma kätte Peipsiäärsete (Kallaste küla) venelaste artell, mille juhiks IVAN KEKIŠ. Ühtlasi läks ka tsementkivide valmistamine uuesti vähempakkumisele, mille nüüd oma kätte sai GUSTAV HALLIK Punakivi külast, kes omale abiks võttis kaks Ihasalu poissi. Üldse lasti valmistada 44000 tsementkivi.

Pidulik nurgakivi panemine toimus 30. mail 1935. a., Taevaminemise pühal. Vaimuliku talituse pidas Jõelehtme pastor PETERSON. Peale selle kõnelesid veel koolinõunik H. SUMMER, vallavanem J. JÕGI, abivallavanem A. MARTIN, hoolekogu esimees A. VAHER, Neeme endine koolijuhataja J. GRÜNTHAL, G. TOMANDER, Jõelehtme algkooli juhataja P. REI ja Ülgase algkooli juhataja PLOOMPUU.

 

Pärast piduliku talituse lõppu korraldati kutsutud külalistele Neeme vana koolimaja klassis koosviibimine, millest peale pastori ja koolinõuniku võtsid osa ka kõik volikogu liikmed, kes kohale olid ilmunud.

Üldist järelvalvet teostab ins. TEINBURG, kes seni ainult 2 korda kohal on käinud, kuna alaliseks vallavalitsuse esindajaks-usaldusmeheks on HANS TOOM Jõelehtmest. Erilist agarust ehituse algatamisel ja käimapanemisel näitas vallavanema abi ALBERT MARTIN Neemest.

Ehitusega loodetakse oktoobri alguseks nii kaugele jõuda, et kool võiks uues majas töötama hakata. Mansardkord, kuhu tulevad juhataja ja ühe õpetaja korterid, jääb tänavu ehitamata.

Osa töid, nagu vundamendi kivide kohale toimetamine ja liiva vedu, toimetati osalt talgutega, osalt küüdikorras.

Ka möödunud õppeaastal töötas kool 3 õppejõuga. Õp. Prl. LINDA JÜRISSON lahkus abiellumise tõttu ja asus Koloveresse. Vallavalitsus õpetaja valimisi ette ei võtnud. Maakoolivalitsus määras ühele õpetaja kohale jällegi kaks õpetajat. Üheks sai eelmisel aastal siin töötanud prl. N. BOROVTŠenko, 2/3 normaaltundide arvust, kuna uueks õpetajaks määrati 1/3 tundide arvuga prl. ALVI OJA, õpetajaameti kandidaat, kes äsja Tallinna pedagoogiumi lõpetanud.

Käesoleval aastal eestindasid oma nimed ja perekonnanimed Neeme algkooli juhataja TEODOR TAALMAN ja õpetaja NIINA BOROVTŠENKO. Esimene võttis omale uueks nimeks HEIN VERGO, teine NIINE RAND.

Õppetöö algas I klassis 17. septembril, teistes klassides 1. oktoobril ja lõppes 29. mail.

Hoolekogu otsuse kohaselt õpetati möödunud kooliaastal V klassis ingliskeelt, IV klassis saksa keelt.

Möödunud kooliaastal oli Neeme algkoolis üldse 62 õpilast, neist VI klassis 13, kes kõik kooli lõpetasid.

Foto - Neeme algkooli lõpetajad ja õppejõud 1934/35. õppeaastal:

Istuvad vasakult paremale: MARIA TOOMAR, OLGA LAIGAR, JENNY LAIGAR, ELLEN SÖÖKER, ENDLA TOOMAR, õp. ALVI OJA, õp.-juh. HEIN VERGO, õp. NIINE RAND, AGNES KALLAS, HELENE KAASIK, LEONOORE VAHER.

Seisavad: RUBEN PÄRTMANN, ALBERT KRINPUS, AUGUST PERTMANN, MARKUS OTS, MARKUS OTS, LEANDER OTS.

Lõpetajaist noorim oli OLGA LAIGAR – 11 a. Ja vanim AUGUST PERTMANN – 15. a. vana. Olid ühtlasi kõige andekamad lõpetajate hulgas. Esmakordselt korraldati tänavu pidulik lõpuaktus, mil puhul nooremate klasside õpilased dekoreerisid klassi vanikutega ja kaskedega, asetades lõpetajad teistest eraldi “aukohale”. Aktusest osa võtma olid kutsutud ka lastevanemad, keda aga kibeda tööaja tõttu õige vähe oli ilmunud.

15. jaanuaril käis kooli revideerimas koolinõunik hr. H. SUMMER. Soovitas õppetöö süvendamiseks korraldada seina-ajakiri ja ellu kutsuda kooli kooperatiiv. Neist sai teostatud ainult esimene, kuna kooperatiivi asutamine ruumi puudusel järgmiseks õppeaastaks jäi, kui kool uued avaramad ruumid saab.

26. mail korraldati koolipidu. Kavas olid laulud, rühmdeklamatsioonid, tantsuettekanne ja A.Rahula lastenäidend lauludega “Las’ me aga kasvame”. Kõik ettekanded olid hästi ära õpitud ja meeldisid rahvale väga. Puhas ülejääk peost oli Kr.29.64. Inetu kõrvalnähtusena koolipeol, kui ka kõigil teistel seni korraldatud pidudel esineb joobnud inimeste rohkus, kes rikuvad korda ja hakkavad lõpuks igakord kisklema, nii et pidu tuleb alati ettenähtud ajast varem lõpetada.

Käesoleva aasta kevadel neeme algkool võttis osa Harju Maakoolivalitsuse poolt korraldatud Harjumaa koolide II laulu- ja võimlemispäevast. Esialgselt pidi laulupäev toimuma 2. juunil, kuid äärmiselt külmade ilmade tõttu lükati edasi 16. juunile, olgugi et õpilasi õige rohkesti kokku oli tulnud ja eelproovid ära peeti. Neeme koolist oli 2. juunil linnas 15 õpilast. 16. juunil oli ilm ilus ja soe ning laulupidu peeti ära. Õpilasi oli aga endisest palju vähem kokku tulnud. Neeme koolist aga oli nüüd rohkem osavõtjaid, kui eelmisel korral – 22 õpilast. Sõidukuludeks sai ära tarvitatud 26. mai pidu sissetulek. Sõitsime Raasiku kaudu, sest raudteel anti seks puhuks 70% hinnaalandust.

8. märtsil sai õnnetut surma hoolekogu esimees JOHANNES LAIGAR, kes teel Jõelehtme konstaabli juurde sõitis tõukekelguga Süsineeme lähedal jääauku ja uppus.

/H. Vergo/

8.juuli 1936. a.

Õppetöö 1935/36 kooliaastal algas I klassis 16. septembril, teistes klassides 26. septembril. I klassi sisseastujaid oli 11, õpilaste üldarv koolis 57, VI kl. Ainult 1 õpilane, PALMI LAIGAR Punakivi külast, kes kooli ka lõpetas.

Möödunud kooliaastal töötas kool 2 õppejõuga. Et vallavalitsus jällegi valimiste korraldamisest loobus, määras Harju Maakoolivalitsus Neeme algkooli õpetajaks edasi prl. NIINE RAND’i, kuna prl. ALVI OJA määrati Kose algkooli õpetajaks poole tundide arvuga.

Õppetöö algas sügisel siiski veel vanades ruumides, sest uue koolimaja sisemiste töödega ei jõutud õppetöö alguseks valmis. Maja pühitsemine ja pidulik avamine toimus alles 5. jaanuaril 1936. a. (pühapäeval). Rahvast oli kokku tulnud sellisel määral, et ruumikas saal kõiki ära mahutada ei suutnud ja suur osa koridoris pidi seisma. Inimesi oleks veel rohkemgi tulnud, kuid halbade teeolude tõttu (suure sula tõttu oli lumi kõik läinud ja maa paljas) olid paljud tulemata jäänud ja isegi teelt tagasi pööranud. Linnast oli kohale sõitnud ainult Harju Maakoolivalitsuse juhataja hr. S. LEIDTORP ühes abikaasaga. Aktus algas vaimuliku talitusega, mille pidas Jõelehtme pastor hr. E. PETERSOO. Avasõna ütles vallavanem hr. J. JÕGI, millele järgnes pikem kõne Maakoolivalitsuse juhatajalt hr. S. LEIDTORP’ilt. Vallasekretär hr. ED. ARGUS kandis ette ülevaate uue koolimaja ehitamise tööde senisest käigust ja kuludest. Sellele järgnes ülevaade Neeme kooli ajaloost, mille kandis ette koolijuhataja H. VERGO. Tervitustega esinesid kõikide Jõelehtme valla organisatsioonide esindajad. Siis andis vallavanem hr. J. JÕGI uue koolimaja võtmed üle koolijuhatajale. Peale abivallavanema A. MARTINI sõnavõttu lõppes aktus riigihümni laulmisega. Pärast aktust oli eine kutsutud külalistele vana koolimaja klassis.

Kingitusena vallavalitsuse poolt uue koolimaja pühitsemise puhul vallavanem andis üle koolijuhatajale külaliste raamatu, kuna koolijuhataja omalt poolt kinkis koolile ühe petrooleum-gaasi lambi.

Foto  -Neeme uus koolimaja, pildistatud 3. jaanuaril 1936. a. Harju Maavalitsuse insener hr. AMBROS’i poolt.

 

Samal õhtul korraldas Neeme Haridusselts uues koolimajas esimese peo, kus Jägala “Omakodu” tegelased  kandsid ette Agapetuse komöödia “Patuoinas”.

8.jaanuaril algas kool õppetööd uutes ruumides. Vanadega võrreldes tunduvad need nüüd eriti avarad, valgus- ja õhurikkad. Klassiruumid – arvult 3 – asuvad reas maja lõunapoolsel küljel, vastu metsa. Vanema komplekti paigutasime läänepoolsesse nurgaklassi, noorema keskmisse, kuna idapoolne nurgaklass jäi käsitööklassiks. Selle põrand on 50 cm võrra teiste klasside põrandast kõrgem ja täidab pidude puhul näitelava osa. Klassid on üksteisest eraldatud liikuvate kahekordsete vineerist vaheseintega, mis hingedel annavad kahele poole kõrvale keerata. Klasside uksed avanevad kõik jalutusruumi, mis on ühtlasi ka võimlaks. Maja põhjapoolsel küljel on läänepoolt alates: õpetajate tuba, riietetuba, esik, käimlad ja kooliteenija korter, mis aga ajutiselt õpetaja korteri kohuseid täidab. Ka maja peauks asub põhjapoolsel, külapool küljel. Tööd on teha maja juures veel palju, enne kui see lõplikult valmis saab. Puhtad laed on alles löömata, ainult klassides ja õpetaja ajutises korteris kaeti must lagi ajutiselt seinapapiga. Mansardkord, kuhu tulevad koolijuhataja aj õpetaja korterid, jäeti valmis ehitamata, samuti idapoolne esik, kust trepp üles teisele korrale peab viima. Rahapuudusel lükkas vallavalitsus maja lõpliku valmisehitamise määramata aja peale edasi. Seni on kulutatud ehitusele Kr. 10000, sellest riiklist laenu Kr. 7000.

 

Koolinõunik hr. H. SUMMER käis kooli revideerimas õppeaasta jooksul 2 korda: 5. novembril ja 4. veebruaril. Erilist tähelepanu juhtis kooliaia asutamise vajadusele.

Käesoleva aasta alul algas oma tegevust ka kooli kooperatiiv. Kaupade kapi paigutasime jalutusruumi seina äärde. Müüjatena tegutsesid õpilased ANNETTE LAOGAR ja LUMILLA LAIGAR.

10. mail korraldas kool emadepäeva aktuse.

Kooliaasta jooksul korraldas kool 2 pidu: 23. veebruaril ja 24. mail. Esimene andis puhast sissetulekut Kr.41.15, teine Kr.33.46. esimesel peol kandsid õpilased ette näidendi “Tuutulinna moosekandid2 (I ja III vaatuse), teisel kaks ülevaatuslist: “Korteriotsija” ja “Miku majapidamist juhtimas”. Neist osutus lavaliselt läbilöövamaks “Tuutulinna moosekandid”. Prl. Rand õpetas mõlemaks peoks õpilastele mõned laulumängud ja rahvatantsud, mis kästi ette kanti ja rahvale meeldisid.

Koolitöö lõppes 29. mail. Peale koolitöö lõppu, 15. juunil läks koolijuhataja grupi vanema komplekti õpilastega tartus ekskursioonile. Ekskursioonist võttis osa 10 õpilast: EINER OLUPER ja HELGA LIIV IV klassist, AUGUST LIIV , EVALD OTS, BERNHARD PÄRTMANN, ARVED TOOM, ESTER LAIGAR, HELENE TOOMAR ja LUMILLA LAIGAR V klassist ja PALMI LAIGAR VI klassist. Lapsed läksid jala joale, kust vabriku kitsroopalisega raasikule sõitsime. Tartus olime 2 ½ päeva. Käisime ülikooli botaanikaaias, zooloogia ja geoloogia muuseumides, tervishoiu muuseumis, tähetornis ja Raadil Eesti Rahva muuseumis. Peale selle tegime väljasõidu aurulaeval Emajõge pidi Luunjasse. 18.juunil sõitsime koju tagasi. Et sel päeval vabriku rongi Raasikule ei tulnud, võtsime hobusepostijaamast 2 hobust ja vankrit ja lasime end Jõesuusse sõidutada, kuhu meil Neemest mootorpaat vastu oli tellitud. Ekskursioon toimus õnnelikult ja ilma igasuguste vahejuhtumiteta. Sõidukulu katsime 24. mail korraldatud koolipeo sissetulekust, kuna ülespidamise ja öökorteri kuludeks (öökorteris olime Vallikraavi tänaval N.M.K.Ü. Turistide kodus) igal õpilasel vähemalt kolm krooni kulus.

Käesoleva, 1936. a. Alul saime kätte ka kinnitatud kooliaia plaani, mille valmistas ilma kohal käimata Maakoolivalitsuse aiandusinstruktor, tagavaraõpetaja hr. SUURMANN. Esimeseks sammuks plaani teostamisel oli puukuuri äravedamine oma senisest asupaigast vana ja uue koolimaja vahel koolikrundi läänepoolse raja äärde. Äravedamine toimus mai alul ühel pühapäeval talgute korras. Samuti lammutati ja aeti kinni endine väljakäigukoht. Et aga kooliõu taraga piiramata ja külakarja läbikäidav, siis järgmiseks sammuks kooliaia asutamise teostamisel oli tara tegemine. Latid ja postidostis vald kahurväe polügoni metsast ja veeti kevadel küüdikorras kohale. Need läksid maksma umbes Kr.15.-. Postide mahapanemine, lattide tahumine ja külge löömine läks vähempakkumisel Neeme elaniku TOOMAS VAHTERI kätte, hinnaga Kr.30.-, kes selle töö ka maikuus lõpetas. Tara otsustati teha varbadest, milleks linnast Riigi puutööstusest osteti 800 poolteise meetri pikkust tollipaksust lauda, mis kohapeal kreissaega kolmeks kepiks saeti. Lauad maksid Kr.41.-, saagimine Kr.18.

 

Varbade külgelöömise ja väravate tegemise sai oma kätte vähempakkumisel JÜRI KAASIK Punakivilt hinnaga Kr. 18.-. Vallavolikogu eelarvesse tara tegemiseks üldse summat üles ei võtnud, kuid kokkuleppel vallavalitsusega sai selleks ära kasutatud summa, mis oli üles võetud vana koolimajale katuse tegemiseks.

Eelmisel õppeaastal koolilõpetajaist läksid edasi õppima 2 poissi – ALBERT KRIMPUS ja RUBEN PÄRTMANN, mõlemad Kaarli erakeskkooli. Seal õpib nüüd ka Edgar Martin, keeps alguses kommertsgümnaasiumisse astus.

Foto: - Neeme endine koolimaja 1936 (pilt puudub)

Foto: - A. Laigarile kuuluv “Vainu” talu elamu, mille ühes toas (pildil vasakul) kuni Neeme uue koolimaja valmimiseni töötas üks klassikomplekt.

Fotod on valmistatud E. Rahvaluule arhiivi ametniku hr. R. PÕLDMÄE poolt, keeps 1936. a. suvel käis Neemes kogumas vanu rahvatantse.

H. VERGO /allkiri/

7.august 1937. a. 

1936/37. õppeaastal algas õppetöö I klassis 14. septembril, teistes klassides 24. septembril ja lõppes 29. mail. I klassi astujaid oli 10, neist 3 tütarlast ja 7 poissi. Peale selle õppis V klassis üks tütarlaps Prangli saarelt, keeps olude sunnil elas talvel Neemes. Õpilaste üldarv koolis oli 63.

Uue koolimaja mansardkorra väljaehitamisest käesoleval aastal asja ei saanud. 1936. a. sügisel löödi papiga õpetajate toa ja koridori lagi. Tänavu kevadel värviti katus rootsi värviga punaseks (ka aida katus), mis läks maksma Kr. 85. Töö sooritas EERIK RAMMU. Endisele koolimajale tehti tänavu kevadel uus katus, mis läks ühes materjaliga ja töörahaga maksma Kr. 66. Selles summas pole arvestatud need pilpad, mis olid järele jäänud uue koolimaja katuse tegemisest. Katuse tegi E. RAMMU. Praegu on käimas uue koolimaja akende, mansardkorra väljaehituste puuseinte ja välisuste värvimine, mida teeb samuti E. RAMMU.

Möödunud kooliaasta kestel astuti esimesed tegelikud sammud kooliaia asutamisel, mille plaan juba eelmisel aastal Harju Maakoolivalitsuses kinnitati. 1936. a. sügisel kaevati valmis elusaia kraavid ja õunapuude augud. Tänavu kevadel, mai algpäevil istutati kooliaeda esimesed kaks õunapuud (valge klaar), mis osteti Tallinnast E. Seemnevilja ühisuse puukoolist, samuti 60 m elusaeda viljapuuaia piiramiseks. Elusaia põõsad (Spiraea chamaetrifolia ) said tellitud Põltsamaalt ETK puukoolist. Istutamine toimus õpilaste kaasabil. Rajati ka tähtsamad teed kooliõue ja lillepeenrad endise koolimaja ette. Kõik istutatud puud ja põõsad läksid hästi kasvama, vaatamata kehvale kruusa pinnasele ja pikaldasele põuale mai- ja juunikuus. Suuremal määral istutamistöid ette võtta ei lubanud kompostimulla vähesus. Ka paljud külaelanikud tellisid endile kooli kaudu viljapuid- ja põõsaid.

Tänavu suvel valmis uus tee Jägalast kuni Neeme-Ihasalu teelahkmeni, mis suurel määral hõlbustab väljapääsu Neeme ja Ihasalu küladest. Punakivi küla maad ja majad aga võõrandati kahurväe poligooni alla ning elanikud sunnitakse mujale elama asuma. Ära on kolinud juba OSKAR LAIGAR ja JÜRI KAASIK Tsitresse ja PEETER HALLIK Mannivasse, kuna GUSTAV HALLIK linna läks, kus toiduainete kauplust peab. Sügiseks peavad kõik välja kolima, nii et õpilaste arv Neeme Algkoolis selle tagajärjel tunduvalt langeb.

Koolis asutati tänavu kevadsemestril õpilasring, kes välja annab seinalehte “Koidik” ja asutas lugemislaua, kuhu telliti “Laste Rõõm” ja “Õpilasleht” aasta peale. Edukalt töötas ka koolikooperatiiv. Suurt huvi pakkus vanemaile õpilasile ka kirjavahetus soome õpilastega Kesk-Soomest LANNEVESI ALGKOOLIST. Soomlased kirjutasid soome keeles ja meie õpilased vastasid eesti keeles.

Kooli jõulupuul kandsid õpilased ette näidendi “Juku ja Miku”.

24. veebruaril, Iseseisvusepäeval, korraldas kooli hoolekogu  peo, kus ette kanti Kangermanni 3- vaatusline laulumäng “Reedu poiss ja Liisi”.

Emadepäeva aktus oli 9. mail. Aktus kanti üle Tallinnast raadio kaudu. Peale selle esinesid ka õpilased  oma ettekannetega.

Tänavu kevadel korraldati üleriigi 30. mail koolilõpetajate päev, s.t. pidulik lõpuaktus, nagu me seda kahe aasta eest juba omal algatusel tegime.

 Neeme Algkooli lõpetasid tänavu 10 õpilast, nimelt

AUGUST LIIV,

EVALD OTS

BERNHARD PÄRTMAA

ARVED TOOM

JOHANNES TOOM

LUDMILLA LAIGAR

HERTA LAIGAR

ANNETTE LAIGAR

ESTER LAIGAR

TEREESE VAHER

Koolilõpetajate  päeva aktus kanti jälle üle raadio teel Tallinnast. Aktusele olid ilmunud kõik 6. klassi lõpetajate vanemad, peale nende ka teisi.

 

Anti üle riigivanema kingitusena „Eesti Entsüklopeedia“. Parimatele lõpetajatele jagati auhinnaks kirjandust. Esimese auhinna omas AUGUST LIIV Ihasalust (M. Metsanurga „Ümera jõel“ iluköites., teise auhinna LUDMILLA LAIGAR Neemest (M. Metsanurga „Mändide all“ iluköites) ja kolmanda auhinna EVALD OTS Ihasalust (Stiernstedti „Ullabella“ köites). Teised lõpetajad said mälestuseks vähemväärtuslikke broŝeeritud raamatukesi. Summad selleks saadi vallavalitsuselt (Kr.10.-), Neeme Tarvitajate Ühingult (Kr.3.-) ja kooli hoolekogult (Kr.4.70).

Sama päeva õhtul oli koolipidu, kus õpilased kandsid ette Steingergi 3-vaatuselise näidendi „Kratt“. Peo puhastulu oli mõeldud ekskursiooni korraldamiseks, kuid ekskursioon jäi osavõtjate vähesuse tõttu korraldamata.

H. Vergo /allkiri/

13.september 1937

Algas õppetöö 1.klassis. Kooli ilmus 10 uut õpilast, neist 2 poissi ja 8 tütarlast, peale uute õpilaste veel üks poiss, kes teist aastat 1.klassi jäetud. Kaks teiseks aastaks jäetud poissi tulevad hiljem.

Ilm oli väga halb – sadas peaaegu kogu päeva ning puhus tugev kirde tuul.

Remondid koolimajas on lõppenud, väljaarvatud õpetaja prl. Rand’i korter, kus täna löödi uus kord pappi lakke ja tapeediti toa ja köögi vahesein, kuna põranda värvimine jäi veel homseks. Klasside ning koridori põrandad kaeti jällegi kuuma värnitsaga, nagu mineval sügiselgi.

H. Vergo

27.september 1937. a.

Algas õppetöö 2. – 6. klassides. Tänavu tulid õpilased võrdlemisi korralikult kokku. Kooli ilmunud oli 46 õpilast, puudus ainult 8. Õpilaste üldarv näib kujunevat 54-le, neist nooremas 32 õpilast. Väljaspoolt koolipiirkonda tuli IV klassi LILLY LILLSAARE Aksi saarelt, kes seni on õppinud Prangli algkoolis.

Esimesel tunnil jaotasime õpilastele riikliste summade arvel muretsetud õpperaamatud, nii et õppetöö võis takistamatult alata. Peale tunde pidasime ära kooperatiivi peakoosoleku, kus valiti kooperatiivile uus juhatus ja revisjoni komisjon. Müüjateks valiti juhatuse poolt EINER OLUPER ja IDA OTS VI klassist.

H. Vergo /allkiri/

2.okt. 1937. a.

Istutati kooliaeda 20 marjapõõsast, neist 10 punast sõstart (Hollandi punane), 4 musta sõstart (Boskoopi hiiglane) ja 6 karusmarja põõsast (2 punane pudelimari ja 4 Ameerika mägik). Põõsad istutati endise koolimaja taha (põhja pool) 2 ritta, maatükile, millel käesoleval suvel kartuleid kasvatati. Kooliaia plaanil on see maaala põhja pool endist koolimaja ette nähtud puistuks, kuid oma sügavama mullakihi tõttu kõlbab paremini juurvilja-, õppe- ja marjaaiaks, kui plaanil seks otstarbeks ette nähtud maaala koolikrundi loodepoolses nurgas.

H. Vergo /allkiri/

16. okt 1937. a.

Täna oli aktus hõimupäeva puhul. Lisaks oma koolis korraldatud aktusele kuulasid õpilased veel ringhäälingu kooliraadio saadet. Kuulamine toimus jalutusruumis õp. Prl. N. Ranna vastuvõtja abil. Õpilased istusid seks puhuks jalutusruumi toodud pikkadel pinkidel. Möödunud õppeaastal kuulasid õpilased vanemast komplektist järjekindlalt kooliraadio saateid, käies koolijuhataja korteris, sest koolil omal raadiovastuvõtjat ei ole. Mõned saated suutsid vanemate klasside õpilasi tunduvalt huvitada (kuuldemäng ja kuuldepildid), ent olid ka mõned ebaõnnestunud saated.

H. Vergo /allkiri/

29. okt. 1937. a.

Tänavu sügisel läksid õige mitmed Neeme Algkooli lõpetanud õpilased edasi õppima. Jägala täienduskooli läksid JENNY LAIGAR, OLGA LAIGAR, HELENE KAASIK (lõpetasid algkooli 1935. a.) ning peale nende veel SELMA LAIGAR, kes vanuse tõttu lahkus 5.klassist. Samast lennust käib Jägala täienduskoolis juba teist aastat LEANDER OTS. Tänavusist lõpetajaist läks Jägala täienduskooli ka AUGUST LIIV, kuna LUDMILLA LAIGAR läks Ravila aianduskooli. Samasse kooli läks veel MARKUS OTS (1935. a. lõpetaja). EDGAR MARTIN, kes tänavu kevadel lõpetas Inglise Kolledži keskkooli osa, õpib nüüd edasi tänavu uuesti asutatud Tallinna Õpetajate seminaris.

H. Vergo /allkiri/

30. juunil 1938. a. - 1937/38. kooliaasta ülevaade.

Õpilaste arv õppeaasta alul oli 53, õppeaasta lõpul aga 51. Vanemate elukoha muutmise tõttu lahkus koolist esimesel poolaastal II kl. õpilane AKSEL KAHU, kuna teisel poolaastal Harju Maakoolivalitsuse loal halbade elukommete pärast kõrvaldati IV klassi õpilane ELLA PAEMURD.

Algkooli lõpetajaid oli 6 õpilast:

  1. EINER OLUPER – Neeme külast Lääne talust
  2. ILMAR SÖÖKER – --- „ ----Söökri --- „ ---
  3. IDA OTS – Ihasalu külast Jaagu talust
  4. HELGA LIIV – --- „ ---Suurekivi ---„ ---
  5. KSENIA VAHER -- ---„ ---Kõrtsi ---„ ---
  6. VILMA LAMBOT -- ---„ ---Vanatoa ---„ ---

Õppetöö lõppes 28. mail ja pühapäeval 29. mail korraldati algkoolilõpetajate päev.

Võrreldes eelmise aastaga oli osavõtt sellest juba palju elavam. Lõpetajaile annetati raamatuid 17 kr. 91 s. Eest,missugusest summast Jõelehtme vallavalitsus eelarve korras andis Kr. 7.65, hoolekogu Kr. 4.26, Neeme Haridusselts Kr. 3.- ja Neeme Kalameeste Tarvitajate Ühisus Kr. 3.-.

Parima lõpetajana EINER OLUPER sai A. Kivikase „Nimed marmortahvlil“ iluköites, IDA OTS A. Mälgu „Õitsev meri“, ka iluköites. Vallavalitsuse esindajana tervitas lõpetajaid kohalik vallavolikogu liige ja hoolekogu esimees JOHANNES TOOM, Haridusseltsi esindajana EVALD OTS ja Tarvitajate Ühisuse esindajana GUSTAV TOMANDER. Üleriiklise aktuse ülekannet (õigem Tallinna koolide aktuse) raadioteel me tänavu ei korraldanud, selle asemel õpilaskoor kandis ette mõned laulud.

Sama päeva õhtul oli jällegi koolipidu, nagu möödunud aastalgi. Kavas olid õpilaskoori laulud (Kevadmarss, Wettik-Moringu „Küla pillimehed“, Küss’i „Tipp-tapp, tilluke“, E. Võrgu „Isamaale“, W. A. Mozarti „Laul lainetel“ ja R. Schumanni „Marss“) ja J. Kõrreveski 2 vaatusline näidend „Kapsatont“, mille viimasesse pilti rahvatantsud sisse olid põimitud. Pidu andis Kr. 33.47 puhast ülejääki.

Peale koolitöö lõppu, 7. juunil, käisime jalamatkal – õppekäigul „Kalevi liival“, tuntud kõrgel liivaluitel Kaberla küla lähedal, kuhu siit umbes 10 km saab. Õpilasi tuli kaasa aga ainult 10.

Teiseks aastaks klassi jäid tänavu kogu kooli kohta ainult 3 õpilast: LILLI SÖÖKER ja HELENE OLUPER I klassi ja HEINARD OHAKAS V klassi. Vanusega vabanesid ARVED VAHER ja JÜRI TOOM IV klassist ja ELLEN OHAKAS V klassist.

Õpetajate koosseis oli endine. Koolijuhataja haigestumise tõttu grippi oli 3. – 19. detsembrini asetäitjaks ARNOLD KURVE, Harjumaa tagavara õpetaja.

Hoolekogusse kuulusid peale õppejõudude JOHANNES TOOM ja JOHANNES KAHU vallavolikogu esindajatena ning Oskar Hell (Neeme, Korstna) ja JUULI RISTIMÄGI (Punakivilt) lastevanemate esindajatena. Hoolekogu esimeheks oli JOHANNES TOOM (Tooma-Hansult) ja kassapidajaks O. HELL.

Õppenõukogu liikmeteks olid JOHANNES KAHU (Ihasalu, Suureaia) ja JOHANNES TOOM (Neeme, Saigu).

Raasiku jaoskonna arst G: KALLAU käis õpilasi vaatamas 2 korral – 1. detsembril ja 30. aprillil. Haiguse pärast koolist puudumisi oli rohkem kui eelmisel õppeaastal, peamiselt gripi tõttu. Tuli ette ka üksikuid sarlaki juhtusid, peamiselt eelkooliealiste laste hulgas.

Inspektor H. SUMMER käis kooli revideerimas 1. veebruaril. Õppetööga jäi täiesti rahule. Soovitas koolile tellida „Väikese entsüklopeedia“, et see õpilastel alati vabalt tarvitada oleks ja nad oma sõnavara niiviisi suurendada saaksid. Peale selle soovitas rohkem tähelepanu pöörata õpilaste toitlusküsimusele ja valvata selle järele, et kõigil õpilastel, kes suurel vaheajal kodus ei käi, oleks leiba ja piima kaasas.

Õpilasorganisatsioonest töötasid õpilasring 19 liikmega, kooperatiiv 22 liikmega, Noorte Kotkaste rühm 9 liikmega. Kooperatiivi puhas kasu oli Kr. 33.33, millest jagati toetuseks õpilasringile, noorkotkastele ja kodutütardele, igale organisatsioonile 5 krooni. Ostupreemiaid maksis kooperatiiv 15%. Müüjad said palgaks kumbki Kr. 1.25, IDA OTS peale selle veel 50 senti raamatupidamise tasu. Õpilasringi summadega telliti lugemislauda lasteajakirjad „Päike“, „Laste Rõõm“ ja „Laste leht“ ja osteti mõned lauamängud. Lugemislaud oli avatud 2 korda nädalas, esmaspäeval ja neljapäeval kella 5 – 7. Lugemislauda võisid kasutada ainult õpilasringi liikmed.

Asutati iseseisva üksusena Noorkotkaste Neeme merirühm, mille vanakotkaks määrati maleva staabi poolt koolijuhataja, kotka asetäitjaks EINER OLUPER. Eelmistel aastatel Neeme algkooli noorkotkad kuulusid esiteks Jõelehtme, pärast Jägala rühma juurde.

H. Vergo /allkiri/

12. sept.1938.a.

Täna algas õppetöö I klassis. I klassi astus 6 uut õpilast.

Suve jooksul teostati järgmised remonttööd: värviti uue koolimaja seesmised uksed, kooli kaev tehti sügavamaks ja pandi sellele uued tsementrakkad, puukuurist ehitati üks ots ümber laudaks, lõpetati õpetajate toa suure seinakapi ehitamine.

H. Vergo /allkiri/

26. sept. 1938. a.

Algas õppetöö kõigis klassides. Esimesel päeval puudus kogu õpilaste arvust ainult 3 õpilast (Umbes 7%), mis on väga väike protsent. Õpilaste üldarv on tänavu 45, nende hulgas 1 uus õpilane VI klassis (LEMBIT VOORAND), kes tuli Loksa algkoolist.

H. Vergo /allkiri/

2. okt. 1983. a.

Täna peetud lastevanemate koosolekul valiti hoolekogusse lastevanemate esindajaiks KUSTAS TOMANDER Ihasalu külast (Eigi) ja OSKAR HELL Neeme külast (Korstna). Lastevanemate esindajaks õppenõukogusse valiti TEODOR OLUPER Neeme külast (Kivistiku).

Tänavu kevadel istutati kooliaeda 3 noort õunapuud (Ǻkerö, Trebouxja Sügisjoonik)

H. Vergo /allkiri/

17. nov. 1938. a.

Kooliarst P. KALLAU käis õpilaste tervislist järelvaatust toimetamas.

Möödunud õppeaastal kehtima hakanud uus õppekava tõi uute tundidena tunnikavasse klassijuhataja tunni – igas klassis 1 tund nädalas ja kirjatehnika I, II ja III klassis à 1 tund nädalas. Kodulugu iseseisva õppeainena kaotati, seda tuleb käsitada nüüd ühenduses emakeelega, IV kl. Ka ühenduses loodusõpetusega. Uue õppekava järele algab loodusõpetus juba III klassis (enne IV kl.) ja õpetataks seda II kl. Alates igas klassis 3 tundi nädalas.

Võtsime käesoleval õppeaastal V ja VI klassis tarvitusele ainulubatud („standard“) õpikud emakeeles ja matemaatikas. Esimese on koostanud J. Parijõgi, G. Reial ja A. Vaigla nime all „Eesti koolilugemik“, teise Kasvand ja Lang nime all „Matemaatika õpik“.

H. Vergo /allkiri/

19.dets. 1938. a.

Eile oli koolijõulupuu. Jõulukõne pidas Jõelähtme koguduse õpetaja E. PETERSOO, ettekannetega esinesid õpilased. Laupäeval, 10. detsembril korraldas Lastekaitse Ühingu Neeme osakond peoõhtu, mille puhas sissetulek, Kr. 30.- anti koolile, õpilastele jõulukingituste (maiustusepakikeste) ostmiseks. Varemail aastail tõid õpilased ise selleks raha, harilikult 25 senti igaüks. Nimetatud peo eeskava täitsid õpilased, kandes ette J. Üksi näidendi „siidipüksid“ lühendatud ja kärbitud kujul. Õppetöö lõpeb jõuluks neljapäeval, 22. dets. Ja algab peale jõulu esmaspäeval 9. jaanuaril.

H. Vergo /allkiri/

19. jaanuar 1939. a.

Möödunud pühapäeval, 15. jaan. Oli lastevanemate koosolek, kus otsustati õpilastele suure vahetunni ajal sooja teed hakata andma. Täna said õpilased esmakordselt teed. Teesoovijaid oli 30 õpilast, kes suure vahetunni ajal kodus söömas ei käi. Iga õpilane maksis 10 senti, mille eest teed ostetakse, kuni sellest rahast jatkub. Suhkru toob iga õpilane kodunt kaasa. Keetmine toimub tasuta koolijuhataja abikaasa poolt.

H. Vergo /allkiri/

21. veebr. 1939. a.

II piirkonna koolide inspektor H. SUMMER käis kooli revideerimas. Erilisi puudusi koolitöös ega –korras ei leidnud.

H. Vergo /allkiri/

17. mail 1939. a.

Pühapäeval, 14. mail korraldas kool hommikupoole emadepäeva aktuse, kuna õhtul oli koolipidu. Emadepäeva aktusekõne pidas pr. ELISABETH REI, Jõelähtme algkooli juhataja abikaasa, kes meil on praegu asetäitjaks õpetajaks prl. N. RANNA asemel Lihavõtte vaheajast (13. aprillist) kuni kooliaasta lõpuni. Prl. N. RANNAL oli pimesoole operatsioon, mis puhul sai puhkuse.

Koolipeo eeskavas olid peale lastekoori laulude veel mitmesugused massdeklamatsioonid, kahekõned, rahvatantsud ja laulumängud. Puhastulu peost oli Kr. 31.88, mille kavatseme kasutada ekskursiooni kulude katteks.

H. Vergo /allkiri/

1, juunil 1939. a.

tegelik koolitöö lõppes reedel, 26. mail, lõpetajate päev aga korraldati 29. mail, Nelipühi 2. päeval.

Neeme algkooli lõpetasid tänavu 5 õpilast:

1.      ENDEL HEL

2.      HARALD OLUPER

3.      LEMBIT VOORAND

4.      LEIDA LAIGAR

5.      ROSINE TOOMAR

Kingituseks lõpetajad said järgmised raamatud:

E. HEL – A. Mälk „Mere tuultes“

L. LAIGAR – A. Taar „Mari Ann“

H. OLUPER „F. J. Svell „Garibaldi“

L. VOORAND – A. Hanko „Stanley“

r. toomar – Ed. Nukk „Laanelapsed“

Parimad lõpetajate hulgast olid ENDEL HEL ja LEIDA LAIGAR.

1. aprillist k.a. hakkasid kehtima uued valdade piirid. Rammu saar, mis enne kuulus Kodasoo valla alla, kuulub nüüd Jõelähtme valda. Rammu saarel tegutseb kodukool, mille juhatajaks on pr. HILDA KLAAMAS. Kodukool kuulus seni Kodasoo v. Kaberneeme algkooli alla, kus õpilased käisid igal kevadel eksameid sooritamas, mille põhjal neile anti välja klassitunnistused (viimased nagu eksternidele) Kaberneeme algkooli õppenõukogu kaudu. Tänavu esmakordselt toimus Rammu saare kodukooli õpilaste eksamineerimine Neeme algkooli õppejõudude poolt Harju Maakoolivalitsuse sellekohase ettekirjutuse põhjal. Eksam toimus 31. mail Rammu saarel. Kodukoolis õppis käesoleval kooliaastal 10 õpilast, neist 1 õpilane 6. klassis (ROLAND LÄÄNEMÄGI), kes kooli lõpetas.

H. Vergo /allkiri/

31. juulil 1939. a. -Ülevaade 1938/39 kooliaasta kohta.

Õppetöö möödunud kooliaastal arenes normaalselt. Haigused koolitööd ei takistanud, puudumiste arv oli väike, vaatamata käredatele külmadele detsembri- ja jaanuarikuus. Ainult maikuu lõpupoole tulid ette mõned haigestumised mumpsi. Õpilasi oli I klassis 8, II kl.-10, III kl. – 8, IV kl. – 8, V kl. – 6 ja VI kl. – 5, kokku 45 õpilast. Neist jäi teiseks aastaks I klassi 1 õpilane, II klassi 1 õpilane. Klassid olid komplekteeritud harilikul viisil, s.o. I – II – III ja IV – V – VI kl. Õpilaste arv vanemas komplektis oli 19, seega 1 õpilane vähem kui lubatud miinimum, mispärast Harju Maakoolivalitsuselt komplekti edasi töötamiseks luba tuli paluda. Tunnid olid õpetajate vahel jaotatud nii, et kõik tunnid nooremas komplektis, peale laulutundide, andis õpetaja N. RAND, kõik tunnid vanemas komplektis, peale joonistamise, võimlemise ja tütarlaste tööõpetuse, andis õpetaja H. VERGO.

Hoolekogu koosseisu kuulusid peale õppejõudude KUSTAS TOMANDER (esimees), OSKAR HEL (kassapidaja), JOH: TOOM ja JOH. KAHU, viimased kaks vallavalitsuse esindajatena. Õppenõukogusse kuulusid TEODOR OLUPER ja JOH. KAHU.

Õpilasorganisatsioonidest tegutsesid kooli juures noorkotkaste merirühm, kodutütarde rühm, õpilasring ja kooperatiiv. Noorkotkaste tegevuse kohta võiks märkida pesakotka katse sooritamist 6 poisi poolt, vormiriietuse muretsemist, osavõttu Kuusalu malevkonna noorte peost ristipäeval 18. mail Kuusalus, millest osa võtsid ka kodutütred, ning 3 pesakotka (LEMBIT KLAAMAS; HARALD OLUPER ja HEINARD OHAKAS) osavõttu Noorkotkaste Harju Maleva üldlaagrist Kose-Lükatil 15. – 19. juunini. Kuusalu sõiduks üürisime mootorpaadi, mis viis meid Salmistu randa ja tõi sealt õhtul koju tagasi.

4., 5., ja 6. juunil käisime vanemate klasside õpilastega õpilastega Tallinnas ja Tallinna ümbruses õppereisil. Osavõtjaid õppereisist oli ainult 8 õpilast (ENDEL HEL, LEMBIT KLAAMAS, VALENTIN PÄRTMANN, FELIKS TOOM; LEIDA LAIGAR, ROSINE TOOMAR, DAGMAR LAIGAR ja LILLY LILLSAARE). Sõitsime omnibusega Irusse, kus vaatlesime Iru linnust. Sealt läksime piki jõe kallast  Kose vabaõhukooli juure, mille vaatlemise järele siirdusime edasi Piritale. Piritalt sõitsime omnibusel linna, kus öökorteri saime Kristliku Noortemeeste Ühingu turistide kodus. Teisel päeval vaatlesime linna ja tegime õhtupoole väljasõidu omnibusel Rannamõisa. Õhtul käisime „Estonias“, kus kanti ette A. Kivikase „Nimed marmortahvlil“. Kolmandal päeval vaatlesime Tallinna tehaseid, nimelt Ginovkeri kompvekitehast ja Põhja- puupapivabrikut.

Kooliaia arendamise alal istutati kevadel viljapuu-aeda 1 õunapuu (Tallinna pirnõun), ilupuudest ja –põõsastest 1 pärn, 4 vahtrat, 6 sirelipõõsast ja 6 jasmiinipõõsast.

H. Vergo /allkiri/

5. sept 1939.a. – Foto: - JAKOB KIVIKAS

JAKOB KIVIKAS – ametis Neemes 15. oktoober 1907 – 15 maini 1907; -- sünd. 30 now. (wkj.) 1875 kooliõpetaja pojana Suigu wallas Pärnumaal; alghariduse sain isa juures, Suigu wallakoolis, hiljem Tori kihelkonnakoolis; iseõppimise teel end täiendamas, astusin Pärnu poegl. Gümnaasiumi Wiimasesse klassi; selle kursuse lõpetamisel olin ühe aasta Pärnumaakoolide inspektori hr. Eriksoni soovil oma isa juures, eelnimet. Suigu vallakoolis, abiliseks 1902/03 õppeaastal; 1903. aastaseptembrikuul sooritasin eksami, Pärnu 3 kl. Linnakooli juures pedagoogina nõukogu ees (vene k.) linna-kihelkonnakooliõpetaja kutse; samal aastal waliti mind, oma isa asemele, Suigu wallakooli õpetajaks ja kinnitati ametisse Pärnu maakooli inspektori poolt 15. oktoobrist, kus olin kuni 15. sept1904. a. ametis; Jõelähtme vallavolikogu poolt valitud ja Harju maakoolide II kooliringk. Inspektori poolt ametisse kinnitatud 15. oktoobrist 1904. asusin tööle Neeme kooli peale, kus töötasin kuni 15. maini (wkj.) 1907 a. saades palka esimisel aastal 150 rbl. Kahel järgnewal à 175 rbl. Aastas.-15. maist 1907. a. kinnitati mind Nehatu walla, Randwere kooli õpetajaks tolleaegse kooli inspektori poolt (muidugi peale Nehatu wallawolikogu poolt walimist), kus töötasin 1. veebruarini 1926. aastani; säält siirdusin (s.a.) 1. weebruarist samal aastal Raewalla Lagedi 4 kl. Algk. Juhatajaks määrati Harju maakoolivalitsuse poolt (1927. a. nimetati Lagedi algkool 6. kl. Algkooliks) kus töötasin kuni 1. augustini 1934. a. mil pensionile läksin.

J. Kiwikas

11. sept. 1939. a. - Õppetöö algus I kl

Algas õppetöö I klassis. I klassi ilmus 6 uut õpilast, kellest 3 ei kuulu veel koolikohustuse alla. Koolikohustuslikest 1 õpilane (HARALD UUETOA) on pärit Prangli saarelt, kuid ta vanemad elutsevad ajutiselt Neemes. Kokku on I kl. 7 õpilast.

H. Vergo /allkiri/

25. sept. 1939. a. - Õppetöö algus II-VI kl.

Täna algas õppetöö II – VI klassides. Õpilaste arv klasside järele on järgmine:

I kl – 7 õp.

II kl – 8 õp.

III kl – 9 õp.

IV kl – 8 õp.

V kl – 8 õp.

VI kl – 6 õp.

Kokku 46 õpilast. VI kl. On 1 õpilane, kes enam koolikohustuse alla ei kuulu, aga siiski kooli lõpetada soovib (VALENTIN PÄRTMANN)

H. Vergo /allkiri/

1. oktoober 1939. a. - Lastevanemate koosolek

Täna toimus esimene lastevanemate koosolek käesoleval õppeaastal. Hoolekogusse valiti lastevanemate esindajaina OSKAR HELL ja GUSTAV PÄRTMAA. Vallavolikogu esindajaina kuuluvad hoolekogusse JOHANNES KAHU ja JOHANNES TOOM. Õppenõukogusse valiti lastevanemate poolt JOHANNES TOOM (Saigu talust).

Koosolekul vaieldi jällegi peamiselt kehvemate õpilaste abistamise üle, nagu see siin tavaline nähe on. Mõnelt poolt nõuti jällegi riigilt ja vallalt saadava toetuse võrdset jagamist kõigi õpilaste vahel, ehk vastasel korral ärgu antagu kellelegi sentigi. Siis nurisesid veel paar naist koolijuhatajaga selle eest, et see nende arvates lastele küllaldasel määral kirikulaulude viise ei õpetavat.

H. Vergo /allkiri/

17. okt. 1939. a. - Vallavolikogu valimised

15. ja 16. oktoobril valiti uus vallavolikogu koosseis. Neeme valimisjaoskonnas toimus valimine koolimajas. Valimised toimusid küll isikuvalimise põhimõttel, 21 kandidaadiga 12 voliniku kohale, kuid enne valimisi moodustasid kandidaadid kaks valimisblokki, kus juures ühe bloki moodustasid põllumehed 11 kandidaadiga, teise bloki Jägala vabrikutöölised ja rannakülad 10 kandidaadiga. Valimistel võitis ülekaalukalt tööliste ja randlaste blokk, viies kõik oma 10 kandidaati läbi, kuna põllumeeste kandidaatidest ainult praegune vallavanem J. KUUSKMÄE ja pastor E. PETERSOO volikogu pääsesid. Neemest valiti volikogusse  JOHANNES TOOM (Saigu t.), ALEKSANDER OLUPER (Länne t.) ja EVALD KALLAS (Laigari t.), Ihasalust JOHANNES KAHU (Suureaia t.). Ülejäänud 6 volinikku andis vabrik.

H. Vergo /allkiri/

30. nov. 1939. a.

Koolijuhataja haigestumise tõttu oli 21. – 29. novembrini tema asetäitjaks Harjumaa tagavara õpetaja A. KURVE.

H. Vergo /allkiri/

21. dets. 1939. a. - Koolijõulupuu

Täna lõppes koolitöö jõuluvaheajaks. Koolijõulupuu korraldasime juba eile õhtul. Kavas olid lastekoori laulud ja mitmesugused deklamatsioonid, Ära õpitud oli ka väike jõulunäidend, mis aga paljude õpilaste haigestumise tõttu ette kandmata pidi jääma. Kingituspakikeste ostmiseks tõi iga õpilane 35 senti, peale selle saadi veidi toetust Lastekaitse Ühingu Neeme osakonnalt ja Tarvitajate Ühingult.

H. Vergo /allkiri/

31. jaanuar 1940. a. - Koolitöö algus peale jõulu

Koolitöö algas peale jõuluvaheaega 8. jaanuaril. Vanemate elukoha muutmise tõttu lahkus koolist I klassi õpilane HARALD UUETOA, kes läks Prangli kooli. Õpilaste üldarv koolis on nüüd jälle 45, nagu eelmisel õppeaastalgi.

Pakane

Tänavune talv on erakordselt külm, mis takistab laste korralikku kooliskäimist. Mitmel hommikul langes temperatuur alla 30° C. Pakase tõttu seisis koolitöö 19. ja 20. jaanuaril.

Hoolekogu uus koosseis

Täna oli hoolekogu koosolek, kus koostati kooli eelarve järgmiseks majandusaastaks Kr. 1630 suuruses. Koosolekust võtsid esmakordselt osa uue vallavolikogu poolt Neeme algkooli hoolekogusse valitud esindajad ALEKSANDER OLUPER ja EVALD KALLAS: Neist A. OLUPER valiti hoolekogu uueks esimeheks hoolekogust välja langenud JOHANNES TOOMI asemele.

Uueks vallavanemaks on nüüd Jägala vabriku tööline ARTUR SAKS, abideks A. KÕVA vabrikust ja JOHANNES TOOM (Saigu) Neemest.

H. Vergo /allkiri/

10. veebr. 1940. a. - Pakane

Täna seisis koolitöö jällegi pakase tõttu. Kogu Soome laht on paksu kinnise jääga kaetud. Vaatamata sellele puudub noodapüük meie randades täielikult, sest räimi ei ole siinsetes vetes sugugi. Head sissetulekut kaluritele annab aga tänavu talvel tursa püük jää alt põhja õngedega. Turski on külluses ja hinnad kõrged, kuna neid eksporditakse Saksamaale. Söötekalad ostetakse Tallinna turult.

Piirivalve koosseisu Neeme kordonis on suurendatud 5 mehele tavalise 2 asemel, et takistada vabatahtlikkude minemist üle kinnise lahe jää Soome sõtta.

H. Vergo /allkiri/

13. märts. 1940. a. - Õpilaste toitlustamine

Harju Lastekaitse Ühingu poolt antiNeeme algkoolile kehvemate õpilaste toitlustamiseks toetust Kr. 30.-. Selle summa eest otsustas hoolekogu anda 10 kehvemale õpilasele koolis suurel vaheajal sooja teed ja võileibu. Tee andmine algas jaanuarikuus ja kestis tänaseni. Teed võtsid omal kulul ka teised õpilased. Kuna suhkrut sõja tõttu vabal müügil pole, anti selleks otstarbeks vallavalitsuse poolt eriline ostuluba, mille järgi sai suhkrut osta 300 gr. Kuus iga õpilase kohta. Tee andmine kestab ka nüüd edasi, ainult et nüüd peavad juba kõik selle eest tasuma.

H. Vergo /allkiri/

9. mai 1940. a. - Inspektori külastus

Eile külastas kooli uus II piirkonna koolide inspektor J. JUHANDI. Hr. JUHANDI oli II piirkonna koolide inspektoriks ka varem, Vabariigi algaastaist kuni 1932. aastani. Korraldas väikese matemaatika testi IV, V ja VI klassis, millise testi IV ja V klassi õpilased täitsid üle 60%, VI kl. Üle 40%. Et eile hommikul vabanes jääkattest ka Kaberneeme laht, avanes hr. JUHANDIL võimalus külastada ka Rammu saare kodukooli.

H. Vergo /allkiri/

22. mail 1940. a - Kooliarsti külastus

Õpilaste teiskordset tervislist järelvaatust toimetamas käis täna jaoskonna arst P. KALLAU. Esimene järelvaatus toimus käesoleval õppeaastal 21. novembril. Maikuus haigestus rohkesti õpilasi tuulerõugeisse, mis aga koolitööd palju ei takistanud.

H. Vergo /allkiri/

25. mai 1940. a. - Koolitöö lõpp suviseks vaheajaks.

Eile lõppes koolitöö suviseks vaheajaks. Teiseks aastaks samasse klassi ei jäetud ühtegi õpilast.

Ülevaade õppetööst 1939/40. kooliaastal.

Õppetöö möödunud õppeaastal arenes võrdlemisi intensiivselt ja edukalt, vaatamata rahvusvahelistest suurtest sündmustest ärevaks köetud õhkkonnale, mis mõnel pool, eriti linnades, normaalset õppetöö käiku halvama olevat kippunud. Õppekava kõigis õppeaineis jõudsime läbi võtta, mõnes aines jäi aega kordamiseks ning süvendamisekski. Uue õppeainena toodi koolidesse käesoleva aasta algupoolel õhu- ja gaasikaitse õpetus, mille ametlikud õppekavad aga võrdlemisi abstraktselt ning vähe praktilist kasu pakkuvalt olid koostatud (sõjalennukite, lennupommide ja sõjagaaside liigid). Korralikku kooliskäimist takistas mõnel määral tänavune erakordselt külm ja pikk talv. Siiski seisis meil koolitöö pakase tõttu ainult kolmel õppepäeval.

H. Vergo /allkiri/

27. mai 1940. a. - Algkooli lõpetajate päev

Eile, 26. mail, oli algkooli lõpetajate päev ja õhtul koolipidu. Kooli lõpetasid tänavu järgmised 6 õpilast:

  1. LEMBIT KLAAMAS
  2. VALENTIN PÄRTMAA
  3. HEINARD OHAKAS

Lk.48

  1. LILLI LILLSAAR
  2. HENNA MARTIN
  3. SELMA MARTIN

Et ükski lõpetajaist oma andekuselt eriti silma ei paistnud, jäi auhindade andmine tänavu ära. Iga lõpetaja sai mälestuseks ajakirja „Meie Nooruse“ kevadalbumi.

Koolipidu

Õhtuse koolipeo kavas olid peale lastekoori laulude veel rahvatantsud ja P. Luide-Kangermanni 2 vaatuseline lastenäidend „Tiiu, talutütrekene“, mille ettekanne , tänu peaosaliste ENDEL TOOMI ja FELIKS TOOMI julgele ja hoogsale esinemisele väga hästi õnnestus. Pidulisi oli Neeme olude kohta võrdlemisi rohkesti (müüdi kokku 118 piletit), mis tõttu pidu ka majandusliselt hästi õnnestus. Esialgsete kokkuvõtete järele ulatub puhastulu 50 kroonile, mis õppenõukogu otsusel läheb koolile uue harmooniumi ostmise heaks. Tantsuks mängis hr. H. KAIMRE Tallinnast (akkordeon), kes mängutasuks sai Kr. 15.-

H. Vergo /allkiri/

2. august 1940 - Koolimaja keldri ehitamine

Eile käis Neemes vallavanem A. SAKS ühes vallasekretär A. MÜRK’iga. Vallavanem andis välja koolimaja keldriehitamise töö. Töö võttis oma kätte 100 krooni eest Ihasalu külas elutsev MIHKEL VAHER. Kelder ehitatakse uue koolimaja taha (lõuna poole). Keldri ehitamiseks võttis hoolekogu eelarvesse 250 krooni, missuguse summa vallavolikogu vähendas 150 kroonile. Et sellega võimalik pole keldrit valmis ehitada, peab eelarves ette nähtud uue ahju ehitamine koolijuhataja korterisse ära jääma ning selleks määratud krediidist keldri ehituskulude puudujäägi katma.

H. Vergo /allkiri/

16. mai 1944 - 1940/41 õppeaasta

Nõukogude korra maksma hakkamisel 21. juunil 1940 a. lahkus sügisel koolijuhataja HEIN VERGO, siirdudes koolijuhataja kohale Haljava algkooli. Uueks juhatajaks tuli RIHO KESA vasalemma algkoolist. Nõukogude korra kohaselt muutus Neeme algkool mittetäielikuks keskkooliks (4 kl. Algkool + 2 kl. Mittetäielik keskkool). Kodutütarde ja noorkotkaste organisatsioonid kaotati ja asemele asutati oktoobrilapsed ja pioneerid. Viimased jäid küll vannutamata. Ülemnõukogu valimiste puhuks, 12. jaanuaril, muudeti koolimaja käsitööklass agitpunktiks, kus asetses ka punane nurk. Peeti tihti kihutuskoosolekuid ja õpiti Nõukogude laule. 22. juunil 1941. algas sõda Vene ja Saksa vahel. Kuulutati välja mobilisatsioon, mis tõi ärevust külla. Elanikud olid rakendatud kindlustustöödele, nende hulgas ka õpetajad. Maantee ümbrus evakueeriti. Neeme koolimajja paigutati Jägala vabriku elanikud.

23. augustil 1944 tulid Neeme esimesed sakslased. Kell 2 päeval möödus koolimajast esimene tank ja sellele järgnesid mootorratturid ja jalgratturid, umbes 600 mehe ümber.

Algas uus ajajärk. Koolist kõrvaldati igasugune „punane“ kirjandus, loosungid ja pildid. Lipuvardasse tõmmati Eesti lipp. Jägala sõjapõgenikud lahkusid koolimajast ja sakslased tulid sisse. 25-dal ja 26-dal augustil 1941 pommitasid venelased Äigna saarelt Neeme küla. Koolimaja katusesse tekkis mõni killupurustus ja õues purunes paar mändi. 28. augustil 1941 langes Tallinn. Peale Tallinna langemist, septembris, toodi Prangli saarelt pommitabamusi saanud ja põhjale jooksnud „eestirannalt“ pääsenud Eesti mobiliseeritud Neeme koolimajja ja õuele, umbes 3000 meest. Kõik ruumid olid viimse võimaluseni täiskiilutud, samuti ka õu, nii et õpetajad ei pääsenud oma elukorterissegi, kuna kõikjal uste ees lamas maas haavatuid ja haigeid, keda ei võinud liigutada. Sissepääsuks tuli sageli kasutada akent, aga ka selle ligi oli raske pääseda. Oli kaunis vilu aeg ja inimesed külmunud ning näljased. Külaelanikud tõid neile toiduaineid ja õpetajad keetsid neile ööd kui päevad vahet pidamata kuuma teed ja hiljem ainult kuuma vett. Kolme päeva pärast viidi mobiliseeritud Tallinna. Koolimaja õuest jäi vaid must maa, jäljetult oli kadunud muru, lillepeenrad ja iga roheline taimeke. Maa oli must ja kõva kui asfalt. Kõikjal vedeles prahti ja jäänuseid. Ruumid olid täielikult reostatud ja rikutud. Mitu nädalat andis korrastada, enne kui enam-vähem korda sai.

1941/42 õppeaasta

1. novembril algas koolitöö. Koolijuhataja RIHO KESA paigutati omal soovil ümber Saku algkooli juhatajaks ja uueks juhatajaks määrati JOH. KONSA. Viimane saabus kohale üle nädalase hilinemisega, seni töötas õpetaja N. RAND üksinda. Uue korra juures töötas kool üldiselt rahulikult, iseseisvusaegsete kavade järgi, mõningate väheste muudatustega mõnes teatavas õppeaines. Raskusi tegi vaid uute õpikute hankimine, samuti ka kütteaine puudus, milletõttu koolitöö oli sunnitud mõne päeva seisma.

1942/43 õppeaasta

1942 aasta sügisel vabastati JOH. KONTSA ametist ja ta jäi teenima Neeme rannavalve salka. Koolitöö algas 12. oktoobril. Uueks juhatajaks tuli endine, vana Neeme algkooli juhataja Jakob Kivikas. Õppetöö alguses oli raskusi õpikute ja õppetarvete muretsemisega ja siis tuli lisaks veel kütte puudus, mille tõttu kool seisis terve detsembrikuu. Sel põhjusel jäi ära ka kooli jõulupuu pidamine. Jõulupühde ajal haigestus J. KIVIKAS ja suri 6. jaanuaril. Koolitöö algas peale pühi ühe õpetajaga. Juhataja kt. Määrati õpetaja N. RAND. 20. jaanuaril määrati uueks õpetajaks Saksamaalt tööteenistusest koju jõudnud gümnaasiumi haridusega kohalik elanik EDGAR MARTEN. Nüüd toimus õppetöö normaalselt ja tulemusrikkalt. Kevadel lõpetasid algkooli kõik 6. kl. 7 õpilast ja kaks neist, sooritanud katsed, siirdusid edasi õppima gümnaasiumi.

1943/44 õppeaasta

1943. aasta sügisel muudeti Neeme algkool ühekomplektiliseks, kuna õpilaste arv langes alla 40. Koolijuhatajaks määrati edasi N. RAND. Kool jäi kuueklassiliseks üleaasta vastuvõtuga. Käesoleval aastal oli koolis 5 klassi 36 õpilasega, puudus I klass.

Koolitöö algas 18. oktoobril . Alguses oli puudus õpikutest, mida ei jõutud küllaldaselt trükkida. Samuti anti väga vähe õppetarbeid. Eriti suur puudus oli vihikutest, kuna liitklassides neid rohkem kulub. Tuli teha äärmist kokkuhoidu. Sügisel levis külas difteeria, mis õpilaste hulgas väga massiliseks ei muutunud, nii et kool võis edasi töötada. Kuna haigus oli väga kurjaloomuline, suri III kl. õpilane LEIDA PAEMURD, olles vaid 4 päeva haige olnud.

23. detsembril oli koolijõulupuu, mis kõigeti hästi õnnestus. Rahvast oli palju.

Pealejõulune aeg möödus kiires töös. Kuna oli arvata varajast koolitöö lõppu, oli tarvis kiirustada õppekava läbivõtmisega. 21. märtsil majutati koolimajja 30 saksa sõjaväelast. Koolitööd see ei takistanud, kuna nad asusid kuni koolitöö lõpuni tühjas klassiruumis. 25. märtsil lõppes õppetöö. Algkooli lõpetasid kõik viis 6. kl. õpilast ja said lõputunnistused. Teiseks aastaks ei jäänud keegi. Üksikuile anti suvine õppeülesanne . 2. aprillil lahkusid sakslased koolimajast, jättes ruumid vabaks. Mai alguses tulid uued sakslased kolme tankiga, mis asetati kooliõue.

N. Rand /allkiri/

2. nov. 1945. a.

17. mai öösel kell 4 lahkusid saksa tankistid ootamatult järsku. Ja need olid viimased, kes peatusid koolimajas, pärast jäi maja vabaks.

Suvi 1944

Suvi möödus vaikselt – sai peetud mõned korrad suvekooli, milline korraldus tehti 1944 a suvel Haridusderektooriumi poolt. Suvekooli sai peetud suve lõpu poole pühapäeviti, kuna muil päevil polnud aega. Koolis aidati järele õppeaineis nõrku õpilasi, omandati mõningaid praktilisi teadmisi, sporditi ja mängiti.

Ootamatu pöörde tõi Punaarmee häire ja võimas edasitung, mida keegi kohalikest elanikest kuidagi ei suutnud uskuda. Üks päev enne Tallinna langust, 21. sept. Tõusis külas suur paanika, kuna kuuldi, et Punaarmee sammub juba pealinna suunas. Umbes pooled külaelanikest põgenesid üle mere, olles haaratud saksa propagandast ja vallutatud hirmust.

Ka kooli puudutas selline massiline põgenemine, kuna õpilaste arv seeläbi umbes 50% vähenes.

23. sept. 1944 tulid Neeme esinema punaarmeelased veoautol, aga lahkusid peagi, olles sooritanud oma väikese „revideerimiskäigu“.

1944/45 õppeaasta

1. novembril algas kool, seekord juba uues nõukogude vaimus. Et õpilasi vähe oli, ainult 26, jäeti kool 4-klassiliseks algkooliks, kuid muudeti hiljem erilise palve peale 6-klassiliseks m./t.keskkooliks.

V ja VI klass tuli kooli alles 15. detsembril.

Töö koolis oli väga raske, kuna oli kuue klassi peale ainult üks õpetaja ja puudusid jällegi vastavad õpikud. Samuti kasvas töökoormatus V ja VI klassi hilinenud koolituleku tõttu, mil lühikese ajaga kogu õppekava läbi tuli võtta ja eksameile valmistuda.

30. XII korraldati koolis nääripuu, rahvast oli palju. Tähtpäevade puhul peeti pidulikke aktusi rahvamaja aktiivi ja koolinoorte ühisel korraldusel.

Raskeim küsimus oli pioneeride asutamine. Õpilased, koduses vaimus, olles tagasihoidlikud ja mingis valeveendumuses, ei julenud astuda pioneerideks. Kevade poole siiski astus 4 neljanda klassi õpilast pioneerideks. Töötada aga nendega palju ei saanud, kuna vallas puudus vanem pioneerijuht ja õpetaja oli tööga liialt üle koormatud.

Eksamid

Õige pingeliseks muutus töö enne kevadeksameid, mille vastu õpilased suure hoolega valmistusid. Eksamid sooritasid kõik peale HELVE SÖÖDI VI klassis, kes ei ilmunud eksameile ja sai jäätud teiseks aastaks klassi.

Ootamatult tuli teade kohustusliku osavõtu kohta koolide vahelisest olümpiaadist.

Olümpiaad

Väikese koosseisu tõttu ei saanud esineda mingi erilisega isetegevuse alal, küll aga spordis ja mõningate töödega. Riiklisel olümpiaadil sai VI kl. õpilane ILMAR KAHU II ja LENNART VAHER III koha granaadiviskes. IV klassi õpilane HARALD KLAAMAS ja VI kl. õpilane ÕIE KLAAMAS said rüsamudeli valmistamise eest auhinnaks 50 rubla.

Foto. - 1942./43. õppea. lõpetajad ja õpetajad N. RAND ja E: MARTEN

13. nov 1945.

1945. a suvel, 25. juulist 1. septembrini, määrati koolijuhataja N. RAND komandeerimiskorras Harjumaa T/k Haridusosakonna juurde täitma kooliinspektori kohuseid – asendajaks jäi kooliteenija R. LAIGAR.

1945/46 õppeaastaks võeti Neeme kool koolivõrku 6-klassilisena 2 komplektiga. Teiseks õpetajaks määrati Hageri M./t. Keskkoolist ümberpaigutamisele läinud õpetaja VAIKE KÕRV. Kuna 7. klassi õpilasile oleks suuri raskusi teinud mujale kooli minek, siis koolijuhataja sellekohasel palvel lubati Neeme kooli juurde avada ka 7. klass.

1945./46. õppeaasta.

Koolitöö algas 1. septembril 1-4 klassi ulatuses, kuna 5, 6, 7 klass tuli kooli 1. oktoobril.

Praegu õpib koolis 39 õpilast.

Lisaks oma kooliringkonna lastele tuli juurde veel õpilasi Kaberneemest, kus on ainult 4 klassi, Kaberlast, Jägalast ja Tallinnast, nii et koosseis on väga mitmekesine.

Oktoobrirevolutsiooni 28. aastapäev

6. novembril peeti Oktoobripidustuste puhul koos rahvamajaga pidulik aktus mitmekesiste ettekannetega. Rahvast oli palju koos ja jäädi rahule ettekannetega. Aktusel lauldi esimest korda ühislauluna ENSV hümni.